Aeg lendab

Pole peale rahvuspargist käimist midagi kirjutanud kuna pole midagi ka väga teinud. Eelkõige on selles süüdi see, et olen järjest kaks nädalavahetust valves olnud (õnneks sai ikka mõned vabad päevad ka) , aga ka see et oleme pidanud veidi oma uut elamist sättima.

Kolisime oktoobri alguses aga kuna tegemist on möbleerimata korteriga, siis vabad päevad olemegi tegelenud elamise sisustamisega. Ühest küljest ei taha väga palju kulutada kuna oleme siin nii lühikest aega. Samas jälle ei taha päris tühjas karbis ka elada. Aga õnneks üleeile sai viimast korda IKEAs käidud, vähemalt nii me Mariaga loodame. Leida ajaaken, kus üks jõmm oleks maganud, teine söönud ja meie ise veel tahtmist täis polegi nii lihtne. Kuid lõpuks saime väljavalitud lambi ja riiuli ostetud koos muu pudi-padiga ning sellega peaks elamine olema sisustatud.

Nädala sees muutus ilm talviseks, nii et hetkel väike kirme lund maas ja külma -7 kraadi. Siin on talve tulek järsem ja konkreetsem. Kui Eestis toimub jätkuv jahenemine pool talve, et siis korraks veebruaris lund teha, et suusamehed saaksid oma maratoni ära teha, siis siin on asjad veidi teisiti. Kui välja jätta ilmastiku fenomen Chinook, kus temperatuur läheb -30 kraadi pealt ööga +10 peale ja siis tagasi, siis siin on ilm palju stabiilsem. Enamasti päikseline ja kui on talv siis väidetavalt korralik.

oktoober 18 , 2020 tehtud skriin

Eelmine nädal oli siin oluline püha “Thanksgiving” , mis koosneb kalkuni söömisest ja spordiürituste vaatamisest pere seltsis. See aga tähendab pikka nädalavahetust kuna tegemist on riikliku pühaga. Algselt ma pidin siis valves olema kuid teine fellow pakkus välja, et teeme nv pooleks ja nii saingi üllatuslikult kaks vaba päeva. Mina olin valves reedel ja laupäeval ning tema pühapäeval ja esmaspäeval.

Eelmine pühapäev käisime veel farmis. Farmiks nimetada on seda muidugi naljakas. Tegemist on pigem teemapargiga, kus rahvast on nagu murdu vaatamata COVID piirangutele. Palju erinevaid loomi keda lapsed saavad silitada ja neile süüa anda. Siis vanematel lastele mängud ja üht-teist ka täiskasvanutele. Ja kogu ala on kaunistatud kõrvitsate ja muu farmi eluga seonduvaga. Muidu oleks ilmselt toredam olnud, aga too päev oli metsikult tugev ja külm tuul, mis keerutas tolmu kõik kohad täis. Vaatasime loomad üle, tegime tiiru farmile peale ning ostsime mõned kõrvitsad. Selleks ajaks hakkasid poisid ära ka juba väsima ning läksime veidi varem minema kui planeerisime.

Järgmine päev ehk siis Thanksgivingu päeval käisime kohalikus rahvusmuuseumis. See oli tõesti päris äge koht vaatamata pilves ilmale. Kui see farm tundus pigem koht kuhu lähed ainult laste pärast, siis sinna rahvusmuuseumisse plaan kevade uuesti minna.

Eestis mõeldes rahvusmuuseumi peale kangastub minul kohe tuuleveski, rookatusega tare ning jahukört. Kuid Kanada on oluliselt noorem riik ning nende ajalugu on olulisem värskem. Mistõttu meenutab siin rahvuspark pigem vesterni, lisaks ka väga äge vanaautode kogu – üks oluline eksemplar ka pildil näha.

Calgary brewing

Muidu veereb aeg mühinal. Tööpäevadel leiab siin alati tegevust. Valida on 4-5 opi toa vahel ja kui too päev peaks olema nii, et midagi minu maitsele ei ole, siis võtan aja maha ning tegelen oma “researchiga” . Teadustöö on tugevalt soovituslik osa fellowshipi programmist ning seda soositakse. Ja kuna tegemist on hea oskusega, siis otsustasin haarata härjal sarvist ning panustan mõned päevad kuus puhtalt sellele. Kas sellest ka asja saab näitab aeg.