Auto ostmine..

.. on siin riigis ülemõistuse keeruline.

Ilma autota on siin raske hakkama saada, eriti kui soov rahvusparke külastada ja lastega nädalavahetusel midagi ette võtta. Seega otsustasime juba enne siia tulekut, et kindlasti on vaja auto osta. Kui esmalt olime hõivatud kõige muuga, siis nüüdseks oleme enamvähem saanud mingi rütmi ja auto ostmine oli järgmine oluline nö “to do item” ehk asi mis vaja korda ajada.

Hakkasin kohe siia tulles töökaaslate käest uurima, et kas keegi müüb või teab kedagi, kes müüks autot. Ikka parem, kui minna täiesti võõra inimese käest ostma. Ja kui esmalt tundus, et ehk isegi näkkab siis peale 2 nädalat siin viibimist oli vaja ohjad enda kätte haarata. Siin kõik lubavad uurida kuid see tundub kohati olevat lihtsalt viisakus. Airbnb omanik lubab siia saabumisest alates, et otsib meile auto – ehk viimased 5 nädalat 😀

Seega asusingi veidi enam kui nädal tagasi ise aktiivsemalt autot otsima. Sai erinevaid võimalusi kaalutud ning lõpuks tundus ikkagi kõige mõistlikum osta auto, mille saaks hiljem maha müüa. Kasutatud autosid on müügil palju, aga selliseid mis oleksid alla 200 000 km läbinud ning mille hind oleks õige, on üllatavalt vähe. Ja kui lõpuks mõne leiad, siis närib hinge kahtlus, et auto ilmselt omadega õhtul.

Viimaks jäi üks masin silma – 2011 a Ford focus. Veidi väike kuid läbisõit 100 000 ringis ning omanik oli nõus sellest loobuma 6000 taalaga . Kuna siin kõik soovitasid, et tasub auto lasta enne üle vaadata mehhaaniku poolt, siis seda ma ka tegin. 200 dollari eest tehakse kiirülevaatus ning seejärel saadetakse meili peale kokkuvõtte. Antud masinal olid rehvid ja pidurid läbi, lisaks veel paar muud asja, nii et kokku oleks läinud veel ilmselt 1000 taala lisaks.

Ja jällegi kus häda kõige suurem seal abi kõige lähem. Kahju ainult, et see abi ei tulnud paar päeva varem, siis oleksin kokku hoidnud 200 raha. Nimelt päev pärast seda kui auto oli ülevaadatud sain ühelt kolleegilt tema naabri kontaktid, kes oli nõus oma Land Roveri õige summa eest maha müüma. Käisin masinat kaemas ja sõitmas ning pole midagi öelda – ka 20 aastat vana Land Rover sõidab mõnusalt. Leppisime siis kokku, et ostan talt auto ära kuid nagu selgus, siis see on kogu auto ostimise protsessi juures kõige meeldivam osa.

Kui Eestis ostad auto ja selle registreerimine ning kindlustuse võtmine on sisuliselt ühe lõunapausi küsimus, siis siin kestab kogu protsess päevi kui pead tööl ka käima. Selleks, et numbrimärk saada on sul vaja auto enda nimele registreerida. See omakorda nõuab sult kindlustuse ja ostu-müügi lepingu olemasolu. Ehk sa esmalt saad inimesega kokku, allkirjastad temaga lepingu, siis kihutad ARKi tüüpi asutusse, esitad vajalikud dokumendid ning siis kihutad tagasi koos uue numbrimärgiga. Kuigi vist sisuliselt on lubatud sõita ka ilma märgita otse sinna kust uue märgi saad, siis kogu tegevus on üsna kilplaslik.

Kindlustuse saamine ei ole ka nii, et lihtsalt kirjutad emaili või helistad ning asi saab aetud pooletunniga. Siin pakuvad erinevad kindlustusfirmad sulle erineva hinnaga kindlustust. Eeldus on see, et sa küsid mitmest kohast hinnapakkumist. Kuid kui sa helistad kuhugi, siis teatakse sulle vabandavalt et kõik liinid on hõivatud ning proovige varsti uuesti või istuge liinil. Istusin kokku üle tunni telefoni otsas nädala alguses, et kedagi liinile saada. Lõpuks sain kolleegilt privaat numbri, kust õnnestus inimene telefoni otsa saada. Teise pakkumise sain ka tänu tuttava antud numbrile. Kokkuvõttes läks 3 päeva, et saada kaks pakkumist. Kindlasti oleks asi lihtsam, kui oleksin kontori tööl. Aga kui sa veedad suure osa päevast operatsiooni toas ja väljudes sealt on sul mõned tunnid ametliku tööpäeva lõpuni, siis on tegemist üsna keerulise tegevusega.

Kuid lõpp hea kõik hea. Paberid sai korda aetud, numbrimärk anti kaasa mille ma uhkelt enda auto külge kruvisin ning autoga juba veidi ringi ka sõidetud. Homme plaanis ka esimene tõsisem sõit ette võtta, nii et loodan et masin koost ei lagune.

4.6L mootor tundus esmalt veidi overkill kuid kuna siin sõidavad kõik 6L masinatega ning kütuse hind on nagu ta on, siis enam selle peale suurt ei mõtle