Rahvuspark

Eelmine nädalavahetus otsustasime Banffis ära käia. Tegemist on Kanada ühe olulisema rahvuspargiga. Seal on sadu erinevaid radu mida mööda matkata, kui karusid ei karda. Lisaks mäed, järved ja metsad. Seda on raske kirjeldada, kui suur ja ilus see kõik on. Seetõttu on lausa kohustus seda kohta külastada, kui siin kandis juba korra oled.

Algne plaan oli minna laupäeva hommikul. Ärkasime kell 5:00 hommikul üles, et varakult sõitma asuda. Kuna sealsed vaatamisväärsused nagu Lake Moraine ja Louise mahutavad ainult teatud hulga autosid parklasse, siis kõik soovitasid varakult liikuma asuda. Kuid hommikult ärgate selgus, et just meie valitud päev kõikidest eelnevatest ja järgnevates pidi olema pilvine. Sõit sinna kestab 2 tundi, nii et vaadata tinahalli taevast, mägesid ja järve ei tundunud just väga atraktiivne. Koha ilu tuleb esile eelkõige päikese valguses, kui Lake Louise omandab türkiissinise tooni ning kaugemal lumised mäetipud säravad.

Pidasime veidi nõu ja otsustasime reisi edasi lükata ning veeta päeva Calgary linnas. Magama saamine muidugi ei olnud nii lihtne, sest selleks hetkeks oli ka Leonard ennast üles ajanud ning arvas rõõmsalt, et nüüd hakkame kõik koos mängima. Läks veidi aega enne kui ta sai aru, et oli rängalt eksinud ning teda taheti jälle magama panna! Mis suure vaevaga lõpuks ka õnnestus.

Ärkasime kõik koos mõni aeg hiljem ning pärast sööki suundusimegi Calgary loomaaeda. Linnas oli ilm mõnus, pilvitu taevas ja sooja 20+ kraadi ümber. Loomaaeda peab pileti ette ostma seoses praeguste Covid piirangutega. Seda ma olin õnneks ka teinud, kuid mis osutus peaaegu ületamatuks takistuseks oli parkimise eest tasumine. Kanadas saab parkimise eest maksta ainult krediitkaardiga, mida mul ei ole, või müntidega, mida mul ka ei olnud. Küll ma proovisin Eesti krediitkaarti ja kohaliku debet kaarti kuid edutult. Õnneks sain parkimis äppi tööle ja sain lõpuks ennast sellega ära pargitud.

Loomaaed oli äge. Loomadel oli toredalt ruumi seal ning kuna piirangute tõttu ei lasta väga palju inimesi sisse ka, siis oli rahvast parajalt. Enamus loomi on ka Tallinna loomaaias esindatud, aga näiteks kaelkirjakut nägime esimest korda nagu ka jõehobu. Mis oli veel naljakas oli see, et teel loomaaeda plahvatas autos meie lapsekäru esikumm. Selline litter käis salongis, et korraks arvasin et autoga juhtus midagi. Mõni päev varem ostetud kahelapse kärul olid rehvid nii täis pumbatud, et plahvatas iseenesest. Vast eelmised omanikud tahtsid head, kuid kogu meie plaan nädalavahetuseks uus kahelapse käru muretseda kukkus läbi. Vaatamata kaigastele õnnestus meil loomaaias rentida veidi teistmoodi käru, mis mõlemale poisile tundub et väga meeldis. Saime kokkuvõttes reisu tehtud, nii et mõlemad poisid olid heas tujus.

Pärast loomaaeda läksime koju, et söögi-wc-une paus teha. Ning nagu naksti paar tundi hiljem olimegi jälle valmis, et ette võtta järgmine seiklus. Plaan oli minna kesklinna jalutama. Kuna linn on noorem kui enamik mööblit Eesti kodudes, siis ega siin väga midagi ajaloolist vaadata ei ole. Kuid pigem saad siin sellise tõelise “city” kogemuse. Siin on üks pilvelõhkuja teise küljes kinni ja puid ning muru eriti ei näe. Kuigi Bangkok ja Singapur, aga ka mitmed muud Euroopa suurlinnad, on miljoni linnad ning tohutud metropolid, siis tekkis siin veidi teistmoodi tunne. Ma ei oskagi öelda millest see kinni on. Korraga imetlesid ja samas nagu tahtsid kiiresti ära ka sealt minna. Pole midagi öelda, olen vist ikka veidi maapoiss.

antud pilt on tehtud nn “party streetil” . Kui keerata paremale, siis oleks seal üks pilvelõhkujate meri

Laupäeva õhtul vaatasime ilmaennustust ning lubas järgmiseks päevaks Banffis päikest. Seega ärkasime jälle kell 5:00 üles, sõime, pakkisime auto ära ning asusimegi teele. Sõit sinna kestis enamuse ajast pimedas. Ehatama hakkas siis kui olime juba mägede külje all. Maalilised vaated, ei oska muud selle kohta öelda. Seda maad on õnnistatud ikka tohutu loodusliku iluga.

08:30 olime Lake Moraine juures, kus oli kirjas, et parkla täis. Alternatiiv oleks olnud sõita tuldud teed tagasi 10 km ning parkida eemale. Sealt oleks saanud shuttle bussiga järve juurde. Kuid kahe väikese lapsega ei taha eriti sõltuda mingist X bussigraafikust ning otsustasime edasi Lake Louise juurde sõita. Nagu hiljem selgus, siis Lake Moraine parkla oli täis olnud juba kell 6:30. Selleks, et nii vara sinna jõuda oleksime pidanud ärkama 3 öösel ja seda meist keegi ei viitsiks. Ma arvan, et teeme uue katse talvel ja/või kevadel. Praegu seoses pandeemiga siseturim kasvanud, aga vast kui hooaeg otsa saab, siis veidi lihtsam.

Kogu teekond Banffi on mugav. 2-3 realised teed, 120 km/h ning võimalused peatuste tegemiseks on igal pool. Sa pead küll pileti ostma (me ostsime aastase perepileti, sest plaan sinna veel minna) , aga see on väike summa. Ma olin üsna mures meie auto pärast ja kas see ikka välja veab, aga kuna õnneks bensiinijaamu ja muid tsivilisatsiooni kantse oli iga natukese aja tagant, siis lahtus lõpuks ka see hirm.

Lake Louise on tõesti väga ilus koht. Järve taustal on mäed ja kui päike paistab vee peale muutub vesi sinakas-roheliseks. Järve äärest lähevad ka mitmed matkarajad olles erineva pikkusega. Meie valisime 2 km raja, mille suutsime peaaegu läbida veidi alla kahe tunni. Lastega on äge!

Tegelikult pidasid mõlemad poisid vapralt vastu. August oli terve reisi nii tubli, et kohati unustab ära, et ta alla 3 aastane. Leonard väsis raja peal ära ning temaga oli veidi tegemist kuid see oli ainult väike osa kogu teekonnast. Eks me ise muudkui klõpsutasime pilte teha ning see oli ilmselt peamine põhjus miks meil teekond kuidagi ei edenenud. Aga koguaeg oli tunne, et peab ikka siit ja sealt veel ühe pildi tegema, et ikka pole saanud seda kõige paremat.

Peale lõunat asusime koduteele ning kella kaheks olime kodus. Leo magas terve tee ja August vaatas aknast välja. Idüll.

Nädal oli intensiivne nagu ikka. Kaks valvet ja muu töö sinna kõrvale. Reedeks olin täitsa väsinud. Oma panuse andis ka see, et me lõpuks kolisime enda elamisse. Kolmapäeval käisime IKEAs ja õhtul sain võtmed kätte, nii et viisin paar kohvrit ning tekid-padjad juba siis ära. Neljapäeva hommikul kolisime 3 tunniga ära. Päeva peale toodi voodi ka ära mille olime IKEAst välja valinud. Reedel tegime veel ühe kahe tunnise IKEA tripi ning täna käisin veel tunnikese šhoppamas seal. Homme peaks diivan tulema ning kui saaks veel paar asja ära ostetud, siis peaks pesa valmis olema. Nüüd pole midagi muud vaja kui Mariat, kes oma küünalde ja kaunistustega kõik hubaseks muudab.

Väga hea kohalik õlu, soovitan !

Homme plaanis minna poistega kõrvitsa farmi. Siin on oktoober kõrvitsa kuu. Vaikselt pannakse halloweeni kaunistusi välja. Kõrvitsa laadad ja muu kõik sellega seonduv. Mõtlesime ka, et lähme vaatame lähemalt millega tegemist. Pealegi peaksid farmis loomad olema, mida poisid saavad katsuda ja pai teha.

Järgmised paar nädalat tulevad ilmselt intensiivsemad. Ma olen suure tõenäosusega kaks nädalavahetust järjest valves ning ilmselt tuleb ka lõpuks esimene lumi ära. Siis vaja kiirelt talvekad alla saada.

Aga homme alles pühapäev. Lubab 24 kraadi, päikest , nii et milleks muretseda
la vita è bella